Magus ja vaikne on öö

Südasuvve jäi ka väikse õe pulm.



Tänu õe abiellumisele sain teada, et elan koos suure luuletajaga:) Et Plamen luuletab, ma muidugi teadsin. Mõningaid ta inglise keeles kirjutatud luuletusi olen ka lugenud, ent minu jaoks on ingliskeelne luuletus enamvähem tumm. Ent nüüd, kui oli palve peol üks luuletus originaalis ja seejärel ka tõlkes esitada, kirjutas Plamen noorte peale mõeldes luuletuse, lasi selle ühel Tartu ülikooli bulgaarlasest lingvistil tõlkida (too bulgaarlane valdab eesti keelt ilma igasuguse aktsendita ja ilmselgelt loeb ka eesti luulet...), mina kohendasin natuke rütmi ning ahastasin, et see meie kooselu on ikka täiesti lost in translation

Aga siin see luuletus on, Plameni sõnul hiilis alateadlikult sisse ka Jaan Krossi "Kolme katku vahel" algusemotiiv köiel tantsivast akrobaadist.

MAGUS JA VAIKNE ON ÖÖ
ta roosijuuksed uppunud kaevu.

Punutud köis kahe torni vahel,
astun samethirmul,
pilvedes kobavad käed.
Tikk-takk - mõõdab mu südame ahel.

Seal all unes keegi mind näeb -
köietantsija tähetolmu on külvand.
Ja küsimusi, mis ajavad hulluks.
Kas pidama jääda, miks ma ei jää?

Mu viimane samm...
esimene su majas
ulatad mulle käe ja ma suudlen sind

Tuhat astet ja sõna
on nüüd meie ja maailma vahel

Üks, kaks, kolm...


Järgmiseks ma palun endale luuletada:)))


Esimesi pulmapildipääsukesi. Pildil Mia pruudi kleidisiilust tehtud kleidikeses. Piltide autor on Sven Vahar.