pühapäev, 18. aprill 2010

Nüüd on siis lutiga ka viimaks ühelpool


Aprill näikse sobivat muutusteks - eelmise aasta aprillis lõpetas Mia üleöö tissitamise, nüüd paar nädalat tagasi jättis lutiga südamerahus hüvasti. Piinlik küll, aga me ikka veel kasutasime seda õhtul magama jäädes. Päeval või mingiks muuks otstarbeks küll mitte kunagi. Ja vahepeal kadus juba ka lutt ära, ent siis hakkas lasteaed nõudma, et äkki tooks luti, laps jääks kergemini lõunaunele. Ent kui meil taaskord lutt ära kadus, siis sai nii ka Miale seletatud, ja korraga polnudki enam probleemi. Kui Mialt küsida, mis ta lutist sai, siis vastab väikse kurva noodiga hääles, et "kadus ära" ja asi on sellega lõpetatud.

Muide, just täna saab Mia 2,3 aastaseks.

Eellugu ühele peatsele postitusele mitmekeelsetest-kultuursetest lastest: Mia paneb õhtul titat magama, äiutab "bebe-bebentse" (bulgaaria k) ja sätib tekki peale, kui nukk teki all peidus, tuleb meelde, et võiks peitust mängida - "kukuts-kukuts!" (ungari k) hüüab Mia ja võtab nuku teki alt ära sülle ning hakkab laulma "äiu-äiu, kutsu-kutsu":)))

3 kommentaari:

  1. Mia on nii armas, et ma ei tea...ma kohe kallistaks ta tükkideks.. aga ei taha ka...sest siis ei oleks seda kelmikat naeratust. :)

    VastaKustuta
  2. Ma igaks juhuks mainin, et Mia maailma tutvustas mulle Pille Havakats. :)

    VastaKustuta
  3. Tere, Anni!

    Pille mainis seda mulle jah, ja ma tean Sind kaude-kaude oma õe kaudu. Sinu enda blogi on vaimustav, ma võtan selle jaoks kunagi pikemalt aega.

    Jah, see beebipehmus ja -ümarus on relvitukstegev, mul käivad ka sellised hood ja ajad peal, kus Mia on ERITI armas ja tahaks ta nahka panna, aga kasvab teine ka kole kiiresti...

    VastaKustuta