Kuna Mia arvates on ainus vahe poiste ja tüdrukute vahel see, et ühed kannavad pükse ja teised seelikut, siis pole mõtet teda anatoomilise protsessiga segadusse ajada. Ja niikuinii tulevad titad Sündimata Laste Riigist, nagu Miagi, kes seal leidis, et just meile kahele on teda vaja. Ja on ka. Sest vastasel korral poleks meie kahe kooslusel küll mitte mingisugust mõtet. Toivo Tänavsuul oli ühes viimastest Ekspressidest väga hea arvamuslugu, kus ta ütleb "Aga minu arvates on lapsed ainuke põhjus, miks kaks inimest üldse leivad ühte kappi võiksid panna. Ja tegelikult ka ainuke põhjus, miks siin asjade maailmas elul üldse mingi point on."
Ma hakkan ka üha enam niimoodi arvama. Võib-olla hakkan ma lihtsalt unustama.
Kõige valusam küsimus on muidugi, et miks meil titasid pole. Ma ise tahaks ka seda teada! Ma siis küsin vastu, et kas Mia ei rääkinud kellegagi seal Sündimata Laste Riigis kokku, et temagi meie juurde tuleks. Mia ütleb, et ta rääkis küll, ühe poisi ja ühe tüdrukuga. Mõnikord, kui me lähme Plameniga kahekesi välja, näiteks kinno, küsib Mia, et kas lähme titeasjus ja mõnikord, kui ma endale verd vedeldavat süsti teen, küsib Mia, et kas see aitab tita meie juurde.
Ma väga loodan, et ma enne liiga vanaks ei saa. Ma olen kogu oma elu noor olnud ja korraga olen ma mõne asja jaoks, nagu näiteks sündimata titad, liiga vana. See on väga-väga valus. Pealegi ei saa ma aru, mida ma kõik need ajad, kui pidanuks lapsi tegema, tegin.
Mu õeraasukesele aga palju-palju õnne!
See blogi sai loodud kolm aastat tagasi Mia Johanna esimeseks sünnipäevaks, seega pole siin tüdruku esimest eluaastat kajastanud. Mul on olnud kaua plaanis teha üks piltidega sissekanne esimese aasta kohta, aga mida aeg edasi, seda enam ma leian, et pildid, mis siis tehtud, ei kõlba mitte kuhugi. Eks näis... olgu allolev pilt kunagi ehk sündiva sissekande avapildiks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar