reede, 31. august 2012

Klassika: loojang Kärdla rannas


Suvi liigub oma lõpu poole siis, kui pole enam tohutut vajadust iga üksik päikeseloojang ära vaadata ja üles pildistada. Viimased kaks nädalat polegi ma vist ühtegi loojangut näinud, aga sinnamaani, kui see valu kestab, tuleb kõik õhtud niimoodi ära planeerida, et loojangut on võimalik näha, kui mitte täna, siis kindlasti homme ja parema puudumisel kõlbab ka Radissoni Sky Bar. Õnneks on ka Mia päikeseloojangutest niisama huvitatud kui mina, ja kui me õhtul autosse hüppame, siis ta ikka küsib, et kas me lähme loojangut vaatama ja kui ta on autos juhtumisi magama jäänud, siis on ta järgmisel hommikul üpris pahane, et ma teda mere äärde jõudes üles ei ole ajanud.

Ainult üks asi on loojangu vaatamisest etem, see on päikeseloojangul ujumine (avamere poole)  ja peab ütlema, et Mia ei jää siin minust alla:)




 Ja ujumisega võrreldav on päikeseloojangul läbi mere matkamine. Sellest järgmine kord.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar