Väljas on jälle valge

Ma julgen öelda, et kui keegi üldse on oma kit-torust viimase välja pigistanud, siis olen see mina:) Aga selle asendamist millegi tõsiselt võetavamaga olen ma erinevatel põhjustel ikka edasi lükanud. Tegelikult ma tean, mida ma tahan, aga põhiküsimus on, et kas mul on selleks õigus - kas ma olen ka midagi selle heaks teinud? Ja teiseks, et mis ma temaga siis pihta hakkan? See on üks väga pikk lugu, millele selles blogis kohta ei ole. Nii, et jah, seda fiksi, millega siinsed pildid tehtud, ostes - igal  fotoharrastajal on ju üks fiks -, sain ma aru küll, et toru, mida ma tegelikult tahan, vajab ka hoopis paremat keret ja hoopis teistsugust eelarvet ja hoopis uutmoodi elukorraldust. No ja siis muidugi ka käsi, mis ei värise. Randmed on mu nõrk koht!  

Kaido Kikas on öelnud, et Eestis on fotograafe rohkem kui inimesi. Jään inimeste poolele ja proovin, mida selle uue objektiiviga teha annab.